Muinasjutt (2004)

Väikene poiss läks suurde tuppa
Ja kasvas suureks
Muinasjutu raamatu hülgas
Läks printsessi juurest
Printsess kukkus raamatust välja
Tolmu sees ruumi kitsaks jäi talle
Aknast hüppas ja rebenes kleit
Kuhu küll tänavad ta kodu on peit
Nuku silmad otsimas oma elu
Võõra maailma vangis olla ei tasu
Meenutab hirmuga pimedaid öösid
Nüüd pääsenud muinasjutu draakoni küüsist
Kes lossitorni vangi ust kinni hoiab
Küll printsess oma kodu leiab
Kodu mis viib edasi enese sisse
Varjuda ei taha ja ehitab losse
Kuhu end lõpuks vangi saaks heita
Muinasjutu raamat lebab üksi keset vaipa

Minu Mõtted (2005)

Mis ma oskangi öelda
kui midagi välja ei tule,
Sest enam mõelda ei söenda
ja keel on kaotanud sule.

viimasel ajal bussis vaid
ehk suudan ridagi anda
mõttetuid mõtteid ajul käib
külas, et midagigi kanda.

kardan, et ükshetk murdun
vajaduse koorma all
miskit öelda, kuid tardun
hirmust, et hing on hall.

kuhu siis ikka veel tõttan
kui kuhugi minna ei ole
muudkui mõtlen, mõtlen, mõtlen
kui kohutav mõte on kole.

Metsad ja Rannad (2004)

Viis varvast tundsid külma mulda
Õhk puhus läbi juuste
Kuid kartus kas jälle ei tulda
Relvadega läbi rõskete tuulte

Viis varvast tundsid niisket liiva
Ja vanaema räägitud lood
Kuid kartus kas jälle ei viida
Mu järvi, mu põlde, mu sood

Te ei võta mult kõike ära
Seekord lihtsalt ma ei anna
Te heaga minge siit ära
Sest need on minu metsad ja rannad

Lillekülv (2005)

Sinkjas mustade lillede varjus

Peidus on veidike kollast
Nii rääkis mul tuul- õite karjus
Pärit valgete lillede vallast

Nii rääkis mul tuul - õite karjus
Pärit valgete lillede vallast

Õunapuu tänaval raagu läks kerjus
Kes kerjas viljadelt valgust
Tamme tänava puud ei karju
Lehtede valust ja talvest

Nii rääkis mul tuul - lehtede karjus
Pärit valgete lillede vallast

Pääsu tiiva sulgede vahelt
Näha on veidike suitsu
Linnupesa on röövitud kahelt
Pojad on mulda kukkund

Nii rääkis mul tuul - lindude karjus
Pärit valgete lillede vallast

Tuvide surma müüja ei näinud
Kes leiva prükki viskas
Leib nuttis toas kus keegi ei käinud
Ja tuvi hing ukse ees kisas

Nii rääkis mul tuul - prahtide karjus
Pärit valgete lillede vallast

Tuulevaikus kildudeks kukkus
Kleepides sisse jäid mõrad
Tuulevaikus just nagu nukkus
Põgenes kaelas võlad

Nii rääkis mul tuul - vaikuse karjus
Pärit valgete lillede vallast

Vaikus ristteel armu ootas
Päike rada ei leid
Vaikus iial ei väsinud lootmast
Kõndis lõhutud teil

Nii rääkis mul tuul - kildude karjus
Pärit valgete lilled vallast

Torm ähvardas lõhkuda kõik
Vihm sirutas käe
Torm tundis, et tema võit
Peatu ja ületa mäed

Nii rääkis mul tuul - tülide karjus
Pärit valgete lillede vallast

Kollakas punaste lillede varjus
Peidus on veidike sinist
Nii rääkis mul tuul - õite karjus
Pärit valgete lillede vallast

Nii rääkis mul tuul - õite karjus
Pärit valgete lillede vallast

Möödun (2006)

Möödun lumest,
puudest,
tänavapostidest.
Möödun iseendast.

Möödun oma valust
ja ootan teda järgi,
tema ehk teaks
kuidas poleks enam valus.

Möödun oma elust
ja ootan teda järgi.
Loodan endast vahel liig palju.
Kuid vähem ei taha loota, Vähem ei taha ma elust.

Möödun unenägudes inglina teist kõigist.
Olen ilus ja vigadeta.
Kas pole ilus mu mööduv maailm.
Minu egotsentriline maailm.

Ka see möödub.
Ja kuidagi hea on.
Hea on ikka ja jälle vahel kõik kaotada.
Kuidagi hea ja kerge on elada iseenda jaoks.

Ka see möödub. Ma tean.
Ja siis ei ole hea ja kerge.
Aga ma lihtsalt möödun ja möödun.
Kuidagi hea ja kerge on mööduda, kui vaid ei peaks peatuma vahel.

Haldjatants (2004)

Sa vaatasid mind
Õhk hingamise puhus minuni
Mu juuste alt paljastus rind
Valge kleidi sa rohust näppasid

Kaskede vahelt su nägemist nägin
Päike kuivatas alasti keha
Sa ei mõista mis valesti tegid
Haldja tantsu piiluda ei tohi

Läbi tuulte ma keereldes tantsin
Mu laulust kajavad puude ladvad
Kuid sina kes metsas sa seisid
Nüüd seal samas sa kasena kasvad

Sa jälgisid mind
Su erutuse tõi minuni tuul
Kuid karistuseks jääb mulle su hing
Ja kehast saab metsa kauneim puu

Läbi tuulte ma keereldes tantsin
Mu laulust kajavad puude ladvad
Kuid mees kes piilus haldjatantsu
Nüüd seal samas ta kasena kasvab

üks päev (2005)

Mul ei ole kodu.

Mul ei ole kunagi kodu olnud.

Mul on ainult leheküljed, väljarebitud leheküljed.

Raamat on põlenud.

Raamat on põletatud.

Ootan vaikust (2007)

Ootan - iga päev ootan miskit muutust
Iseendas - ära tajumist - endaks olemist
Teada saamist - kõrgeimakski lennuks suutmist
Või languseks - mitte haiget saamise valemist

Ootan - iga minut ootan, et keski tuleks
Teadmist täis - süda pehmem minu omast
Õpetaks mul - kuidas muuta pehmus tuleks
Ja vastupidi - ehk tunda talle omast

Ootan - iga sekund ootan sõja lõppu
Endas - maailmas - ja sinus - ja õhus
Mis mu nägemist vigastab - mürgi tõttu
Mis mind - ja maailma - ja õhku - ja sind rõhub

Ootan - iga päev ootan miskit muutust
Enda ümber - ära tajumist - teisteks olemist
Teada saamist - lõpuks enam suutmist
Korrata samu vigu - lõpetamise valemist

Tühjus (2007)

Mu vasturääkiv elu on tühi
Vasturääkivuste puudumistest
Mu sees on mitte miski, ma olen olematu
Mu hing on täis tühjust, mis täis on miskist
Mu ees on tühjus, kuhu poole ma teel
Mu ees on tulevik, mida pole veel
Olemas on olematu, olemas on tühjus,
Aeg enne algust, aeg pärast lõppu
Aeg mil veel ei eksisteeri
Eksisteerimise puudumist

See ruum on umbne (2005)

See ruum on umbne
Liig ammu pole õhutanud
Tuba sinu peas on umbes
Su mõtted on õhutud
Ruumide aknad avatud
Ideile mis rõhutud
Haisu sees idanend
õhu ligipääs ei ole tagatud
Akende inged on iganend
Inglite kongide trellid
Roostetand õhutust õhust
Seisma jäänud kellade
osutite osutamatud kõhud
Külmad on tiksudes edasi
õhutus lämbenud õhtus
söövad nad kõhtu õhud
mis lämbuvad sedasi
seedides endaga kohtud
see ruum on umbne