Ma ei mäleta väga paljusid asju.
Ma ei mäleta kuidas mul esimesed hambad tulid. Ma ei mäleta mille pärast ma oma parima sõbraga esimest korda tülitsesin. Ma ei mäleta mis ma kirjutasin oma esimesele noormehele peale lahkuminekut. Ma ei mäleta mis värvi pesu ma kandsin oma keskkooli lõpetamisel. Ma ei mäleta kuhu ma eile oma huuleläike panin. Ma ei mäleta pisikesi asju, mis on sellel hetkel tundunud maailma kõige tähtsamad. Olen selline inimene, kes laseb väga väikestel detailidel mõjutada kogu oma olemust. Ma ei tea miks.
Ikka ja jälle taban ennast mõttelt, et kui ma vaid oskaksin õppida, kuidas olla ükskõiksem, siis võimalik, et mu elu oleks parem. Mitte, et mu elul midagi otseselt viga oleks.
Siis aga tabab mind teine mõte. Kas on vaja? Võib-olla tegelikult oleks vaja lihtsalt õppida ennast rohkem armastama ja siis tuleks vajalik ükskõiksus õigel hetkel ise.
Plaan - õpin ennast armastama :)
Kõige raskem ei ole mitte kuidas õppida kogemustest vaid kuidas ümberõppida..
No comments:
Post a Comment